Mis on loomemajandus?
Loomemajandus on Loomemajandus ei ole oma olemuselt uus nähtus, kuigi sellest on maailmas tõsisemalt rääkima hakatud alles 1980ndatel ning Eestis ja teistes Euroopa riikides alles käesoleva sajandi alguses.
Eestis viidi 2005. aastal läbi esimene loomemajanduse kaardistus, mille raames püüti sõnastada ka definitsioon ja määratleda valdkonnad. Definitsiooni sõnastamisel lähtuti peaasjalikult Suurbritannias kasutusel olnud lähtealustest, mille järgi on loomemajandus majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu.
Eestis läbiviidud uuringutes on loomemajandus jaotatud järgmisteks (all)valdkondadeks:
| Valdkond | Allvaldkond |
| 1. Arhitektuur | arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuur projekteerimine (seotud tegevusala) |
| 2. Audiovisuaalvaldkond | film ja video, ringhääling |
| 3. Disain | disainiteenused |
| 4. Etenduskunstid | teater, tants, festivalid |
| 5. Infotehnoloogia | meelelahutuse IT |
| 6. Kirjastamine | kirjastamine, trükindus (seotud tegevusala) |
| 7. Kultuuripärand | käsitöö, muuseumid, raamatukogud |
| 8. Kunst | kujutav kunst, tarbekunst |
| 9. Muusika | muusikaettevõtted- ja organisatsioonid |
| 10. Reklaam | reklaamindus, meediavahendus |
Kuna erinevates riikides kasutatakse erinevaid termineid loomemajanduse valdkonna kirjeldamiseks, on sageli keeruline valdkonna kirjanduses orienteeruda. Kõige paremini iseloomustab valdkonna sisemist struktuuri alljärgnev mudel.
Loomemajanduse südames asuvad klassikalised kunstialad ehk core creative fields (kunst, kirjandus, muusika jt). Sellest kasvab välja nn kultuuritööstus ehk cultural industries (nt muusikatööstus, filmitööstus, kirjastamine jt), kus väljundi (nii toode kui teenus) näol on tegemist kultuuritootega. Eelmisest veelgi laiem on loovtööstus ehk creative industries (nt disain, arhitektuur, reklaamindus), mis seob ühelt poolt kultuurilise sisendi ja teisalt muude ettevõtlusharude vajadused. Kõik see aga seostub ülejäänud majandusega ja ettevõtlusega. Mida rohkem kasutavad teised majandusharud oma konkurentsivõime tõstmisel loomemajanduse võimalusi, seda rohkem saame rääkida loovmajandusest (creative economy). Nii näiteks sõltub audio- ja videotehnika tootjate edu otseselt pakutava sisu levikust.
Loomemajandus on kohaspetsiifiline, mis vajab arenguks paikkondlikku eripära ja soodsaid tingimusi tegutsemiseks. Seega lasub suur vastutus kohalikel initsiatiividel. Mitmed Eesti omavalitsused on viimastel aastatel hakanud pöörama suurt tähelepanu loomemajandusele. Allikas: Loov Eesti
Loomemajanduse olulisus: (allikas EAS)
Otsene majanduslik tulu ja töökohad, sektori sees kiiresti kasvavad valdkonnad (IT)
- Otsene mõju teistele loome- ja majandussektoritele, nt turismi edendamine, tööstusdisain
- Kõrgema lisandväärtusega tooted/teenused läbi loominguliste lahenduste
- Eesti maine kujundamine välisturgudel
- Kultuuri hoidmine, säilitamineja arendamine
- Regioonide arengu toetamine ja kohalikele elanikele atraktiivse elukeskkonna loomine