Täna oli kõige superim päev üldse käsitöö ja väe asjadega tegelemiseks! Samal ajal, kui Lõuna-Eestis möllas tohutu torm, oli meil tuulevaikne ja vihma kallas lihtsalt otseloodis ülevalt alla. Istusime Karukella puhkemaja köögis ning akna taga oli ilus hall vihmakardin. Täiesti meditatiivne.

Meditatiivne oli ka meie tegevus. Pille Hiie, kes peab ja veab Uhtma Käsitöölõngade kommuuni, otsis tuppa tassitud suure varanduse seest välja kanarbiku ning seejärel ka seened- verev vöödik neil nimeks- olid sellised kõverikud ja tumepruunid. Lõhnasid… justnagu täpselt seente järele. Nemad pidid andma meie lõngadele värvi ja toonid.

Me ei osanudki arvata, et on olemas nii palju lõngavärvimise raamatuid, erinevaid viise, kuidas lõnga värvida ja õpetusi allergiavaba lõnga toonimiseks.

Õhtu lõpuks oli meil igaühel vahva kaheksakand, ühel juhul ka seitsekand, olemas. Lisaks värskelt värvitud ja keritud lõngast imearmsad lõngakerad. Nendest peab küll valmistama ainult väga erilisi tooteid- alustuseks seon ma lõngajupi käe ümber- homme on tähtis päev ;)

Väljas aga ikka sadas ja maru oli ka meieni jõudnud.